Kukruse “tühjad“ ripatsikannad
Ehkki postitatud Riina nime alt, on selle loo autorid arheoloogid Ragnar Saage (TÜ) ja Tuuli Kurisoo (TLÜ). Ragnar uurib mineviku metallitööd ning Tuuli esemeleide ja visuaalset kultuuri. Tänud!
Kukruse kalmistu 12.–13. sajandi leidude lähem uurimine aitas lahendada ühe kummalise mõistatuse – tühjad ripatsikannad Põhja-Eesti matmispaikadest. Ripatsite kannad on tavaliselt kinnitatud hõbedast rinnalehtede ja müntide külge, et neid oleks võimalik ehetena kanda. Taolisi leide on hulgaliselt Kukruse ehete hulgas, aga ka laiemalt Eestis ja naabermaades.
Kukruse XV matuse leidude hulgast tuli välja üks halvasti säilinud hõbedast rinnaleht ja kuus tühja kanda. Tühjad ripatsikannad ei ole Eestis erandlik nähtus, vaid neid on teada veel hilisrauaaegsetest laibamatustest Kaberlast ja Padast, kokku ligi poolsada leidu. Varem on neile tähelepanu pööratud vaid möödaminnes. Välja on pakutud, et tegu võiks olla hävinud müntripatsite kandadega või et kõnealustesse matustesse jõudsidki ainult tühjad kannad.
Selguse saamiseks analüüsiti kandade keemilist koostist, mis andis tulemuseks, et need sisaldavad jääke tinast või tina-plii sulamist tehtud ripatsitest. See avastati vasesulamist kandade välispinna ja korrodeerunud sisemuse võrdlusel. Ühel juhul võeti kanna sees olevast korrodeerunud tükist ka proov ja see andis eraldi mõõdetuna tugeva tina signaali. Tinast ripatsite kandmine koos vasest kandadega on suur üllatus, sest üldiselt on see hõbedast rinnalehtede ja müntripatsite kinnitusviis.
Selle peale tekib loomulikult küsimus, millised need ehted võisid olla. Säilinud tinaripatseid vaadates torkab silma, et need on valatud koos riputusaasaga ja seetõttu ei olnud vasesulamist kanda vaja. Teised kandadega ehted on reeglina ümmargused ja neid kaunistab erinev ornament, millest kõige levinum on ristisümboolika. Analoogia põhjal võib oletada, et ehk oli tänaseks hävinud Kukruse leidude puhul tegu millegi sarnasega – sõõrjate ripatsitega, mis olid kaunistatud ajastule iseloomuliku ornamendiga.
Ripatsite kuju üle võib veel arutleda säilinud valuvorme uurides. Näiteks on Tallinnast leitud üks keskaegne valuvorm, mille ühel küljel on rinnalehele sarnanev kinnitusaasaga tinaripats ja teisel küljel ilma kinnituseta ümmargune ehe. Viimase puhul võib tegemist olla ka sõlega, kuna tagakülje vormipool on puudu, kuid taolisest ehtest saaks vasest kanda külge neetides samaaegsetele hõbedast rinnalehtedele väga sarnase ripatsi.
Tina halva säilivuse tõttu jääb kandadega tinaripatsite täpne kuju praegu mõistatuseks. Kui neid aga valmistati kivist valuvormides, siis jääb lootus, et kunagi õnnestub mõni nendest vormidest üles leida. Üks on aga selge – koostise analüüs on viinud meid sammukese lähemale sellele, mida matustest leitud tühjad kannad endast kujutasid. Igal juhul on Kukruse XV hauda maetu rõivastusse kuulunud hõbedakarva ripatsitest kaelaehe. Kas sellega püüti järele aimata teiste naiste hõbedasi rinnalehti või olid materjali valiku taga muud kaalutlused?
‘Empty’ suspension loops of Kukruse pendants
Although Riina posted the text, the authors of this story are archaeologists Ragnar Saage (University of Tartu) and Tuuli Kurisoo (Tallinn University). Ragnar studies the past metalwork and Tuuli artefacts and visual culture. Thank you!
Examination of the finds from the 12–13th-century Kukruse cemetery helped to explain a strange phenomenon – suspension loops without pendants from burial sites in Northern Estonia. Narrow ribbon-like suspension loops are usually riveted to silver sheet and coin pendants so that they can be worn as jewellery. There are many such finds from Kukruse cemetery and other sites in Estonia and the neighbouring countries.
A poorly preserved silver sheet pendant and six separate suspension loops were discovered in burial XV from Kukruse cemetery. Suspension loops without pendants are not exceptional finds in Estonia; the 12–13th-century graves in Kaberla and Pada also contained such items. Almost half a hundred specimens are known. The separate suspension loops have received only little attention in previous studies. Researchers have suggested that they could have been loops of perished coin pendants or that only empty suspension loops were put in the grave in question.
We analyzed the alloy composition of the empty Kukruse loops. We compared the outer surface with the corrosion products inside the loops. The results indicate that the loops contain residues from pendants made of tin or tin-lead alloy. In one case, a sample was also taken from the inside corrosion and measured separately, giving a solid tin signal. Pewter pendants paired with copper alloy loops are surprising because this was usually the way silver sheets and coin pendants were worn.
How were these pendants designed? The contemporary tin and pewter pendants are cast in one piece with suspension loops already attached and did not need another copper alloy loop. Silver pendants with riveted loops are usually round and decorated with various symbols, the most common of which were cross motifs. The missing tin ornaments from Kukruse might have been similar – circular pendants decorated with the typical motifs of the era.
We can also infer their appearance by studying the surviving moulds. For example, one medieval mould found in Tallinn has on one side a depiction of a tin pendant with a fastening loop and on the other side a round ornament without a loop. It may be a brooch, as one side of the mould is missing. But if attaching to it a ribbon-like loop of copper alloy, it would make a pendant very similar to the silver sheet pendants of the same age.
Due to the poor preservation of tin, the exact shape of pendants with riveted loops remains a mystery. However, if similar ornaments were cast in stone moulds, there is hope that one of these will one day be found. However, the composition analysis has brought us one step closer to what the separate suspension loops might have represented. In any case, the clothing of the individual buried in grave XV in Kukruse cemetery included a necklace composed of several silver-like pendants. Did it imitate the silver pendant set of other women, or were there other, so far unknown considerations behind the choice of material?