Inspiratsioon keskaja õmbluskunstist – Inspiration from medieval sewing

Euroopa parlamendi andmeil tekitab moetööstus 10% maailma kasvuhoonegaasidest. Ilmselt on kõik kogenud, et nii mõnigi kiirmoepoest ostetud riideese peab vastu vaid esimese pesuni või rebeneb juba selgatõmbamisel. Probleem võib olla ka vastupidine – sünteetilised materjalid ei lagune, ei ole nahasõbralikud ja eraldavad pesemisel mikroplasti. Statistika ütleb, et 60% ostetud rõivastest visatakse ära esimesel kasutusaastal. Taaskasutusse jõuab neist vaid väga väike protsent. 73% maailmas kasutatud tekstiilidest kas põletatakse või ladustatakse prügimäel. Suur osa neist lõpetab Aasias ja Aafrikas, kus kohalikud inimesed peavad jõukamate riikide jäätmetega toime tulema. Paljud kiirmoetooted jäävad üldse müümata ja lähevad otse prügisse. Nii ka Eestis. Ametlike andmete kohaselt soetas keskmine Eesti elanik kohalikust kaubandusvõrgust 2018. aastal 12,4 kg uusi rõivaid ja kodutekstiile. Järjekordset odavat asja ostes tasub mõelda: kui kaua ma olen valmis seda kasutama, kes ja kuidas on selle tootnud ja mis saab esemest siis, kui see ära visata.

Palju-ja-odavalt-elustiilile on viimastel aastatel vastukaaluks tekkinud nn aeglane liikumine (slow movement). Selle eestvedaja Carl Honoré soovitab teha asju mitte võimalikult kiiresti, vaid võimalikult hästi. See on hea nii keskkonnale kui ka vaimsele tervisele. Isetegemine ja käsitöö haakuvad teemaga ja siinses postituses räägingi käsitsi õmblemisest. Viimast harrastavad tänapäeval kõrgmoe viljelejad, rahvarõivaste valmistajad ja ajaloo taaskehastajad, aga kasutus võiks olla laiem. Miks on käsitsi õmblemine hea? Käsitöö on lõõgastumiseks parem moodus kui ostlemine, sest selle tulemusel tekib vähem uusi asju. Materjalid valitakse kvaliteetsed, sest kehva asja peale oma kallist aega ei raisata. Ise tehtud asjaga on emotsionaalne side ja seda ei visata kergekäeliselt ära. Vanasõnagi ütleb, et kaua tehtud kaunikene. Taas on au sisse on tõusnud ka kasutatud asjade ümbertegemine.

Riina käsitsiõmmeldud tekk, mis on tehtud tema vanadest lemmikrõivastest. Riina’s hand sewn blanket, made of her old favourite clothes.

Ehkki minevik ja olevik pole otseselt võrreldavad, võib arheoloogiliste tekstiilide uurimisest leida eeskujusid ja inspiratsiooni „aeglaseks elustiiliks“. Uurimistöö keskaegsest õmbluskunstist Tallinnas põhineb hiliskeskaegse prügi seest välja nopitud tekstiilikatketel, millel on säilinud õmbluste jäljed. Need on enamasti pärit kantud rõivastest, mis on taaskasutuse eesmärgil lahti lõigatud – õmblustega servad visati jäägina ära. See näitab kasutatud materjalide väärtustamist. Töö käigus talletatud keskaegsed pisted ja õmblused sobivad millegi uue loomiseks ja meele rahustamiseks suurepäraselt ka tänapäeval. Miks mitte õmmelda järgmiseks midagi oma kätega? Kindlasti ei õnnestu selle postitusega ärgitada kogu maailma käsitööd tegema või rohkem taaskasutama, aga proovida tasub. Keskaegsest õmblemisest saab lähemalt lugeda värskest magistritööst ÕMBLUSKUNST KESKAEGSETES LINNADES. Mõned näited seal käsitletud õmblustest on piltidel.

Kolme millimeetri pikkuste eelpistetega lihtühendusõmblusel on dekoratiivselt sakiline liitejoon. Plain seam made with stab stitches about 3 mm long has a decorative zigzag seam line.

 

Lühikeste järelpistetega lihtühendusõmblust kasutati enne õmblusmasinate tulekut palju sajandeid. See on tugevam, kui võiks arvata. Partial backstitch was common in plain seams before the age of sewing machines. It is stronger than one can imagine.

 

Siksakiga tugevdatud ühendusõmblus on eriti vastupidav. Seam reinforced with zigzag stitch is extra durable.

 

Pealistusõmblus sobib hästi paksudele mittehargnevatele villastele kangastele. Lapped seam is suitable for thick, non-raveling fabrics.

According to the European Parliament, the fashion industry emits 10% of the world’s greenhouse gases. Apparently, almost everyone has experienced that so many clothing items bought in a fast fashion store can only withstand the first wash, and some will tear while you put them on. The problem can also be the opposite – synthetic materials do not decompose; they are not skin-friendly and release microplastics in the wash. Statistics show that 60% of purchased clothes are discarded in their first year of use. Only a tiny percentage of them is recycled. 73% of the textiles used in the world are either incinerated or landfilled. Many of them end up in Asia and Africa, where local people have to cope with the waste of more prosperous countries. Numerous fast fashion products are never sold and go straight to the trash. This is also the case in Estonia. According to official data, in 2018, the average Estonian resident consumed 12.4 kg of new clothes and home textiles. When buying another cheap thing from the store, it is worth thinking about how long I am going to use it, who produced it and how, and what will become of the item when it is discarded.

The so-called slow movement has counterbalanced the much-and-cheap lifestyle in recent years. Its leader, Carl Honoré, suggests doing things not as quickly as possible but as well as possible. It is helpful for both the environment and mental health. Do-it-yourself and handicraft are related to the blog’s topic, and in this post, I will talk about hand sewing. Today, hand sewing is practiced by high fashion representatives, folk costume makers, and historical reenactors. Still, the user circle could be more comprehensive. Why is hand sewing worth highlighting? Crafts are a better way to relax than shopping, as they result in fewer new things being made. The materials are chosen to be of high quality so as not to waste precious time on a bad thing. There is also an emotional connection to a homemade thing, and less inclination to throw it away quickly. The remaking of used things is also an essential topic nowadays.

Although the past and the present are not directly comparable, the study of archaeological textiles can provide examples and inspiration for a ‘slow lifestyle’. The research on medieval sewing art in Tallinn is based on textile fragments with seam traces excavated from late medieval garbage. They mostly come from worn clothes that have been cut up for recycling – the seamed edges were discarded as non-usable waste. This shows the value of the materials used. The medieval stitches and seams documented during the research are perfect for creating something new and calming the mind even today. Why not sew something with your hands next? This post will most probably not encourage the whole world to take up handicrafts or reuse more, but it is worth a try.

 

 

 

 

 

  •  
  •  
  •  

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *