Milliseid rõivaid kanti Eesti alal minevikus?

Eesti arheoloogia ajaloos on rõivastusele pühendatud uurimistöid napilt, ehkki arheoloogia õpetamine ülikoolis jõudis 2020. aastal 100-aasta verstapostini. Olukord on hoopis teine Eesti naabermaades – nii Soomes, Lätis kui ka Skandinaaviamaades –, kus uurijate huvi rõivastusega seotud leidude vastu on olnud märgatavalt suurem. Niisiis on aeg teha esimene samm, et seda olukorda parandada. Mida on võimalik muinasaja lõpu ja keskaja rõivastuse kohta teada saada olemasolevaid infokilde kokku sobitades? Seda näitab ehk Postimehe Fondi toetatud projekt „Rõivastus ja enesemääratlus Eesti alal 11.–16. sajandil“. Kindlasti pole võimalik koostada täielikku “moeajalugu” koos rõivakomplektidega, ent mõned tahud. Vana aja rõivas ongi blogi, mis hakkab kajastama projektiga seotud mõtteid, tegevusi ja avastusi.

Fr. K. H. Kruse. Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands, Dorpat 1842.

Pilt 1919. aastal ilmunud M. Kampmanni Eesti ajaloo õpikust.

Alustuseks on tore meelde tuletada esimesi arheoloogilistel leidudel põhinevaid kujutisi Läänemere idakalda muinasaja lõpu elanikest. Tartu Ülikooli ajalooprofessor Friedrich K. H. Kruse avaldas 1840ndatel joonistuse, mille juurde kuulub ka üksikasjalik kirjeldus. Pilt on loodud peamiselt Läti alalt Aizkrauklest leitu põhjal. Kruse pildil lähtuvad esemed äratuntavalt arheoloogilistest eeskujudest, ent toonase teadmiste vähesuse tõttu on need omandanud hoopis teise tähenduse kui on teada 182 aastat hiljem. Kruse pildil kannab kõige uhkemat ehtekomplekti sõjamees. Tegelikult kuulusid tema rinnakeed, keekandjad, plekiga kaunistatud noatupp, käevõrud ja jämedatest spiraaltorudest peakate hoopis naistele. Pole tõendeid, et jalgade ümber olevaid käevõrusid või lapse vööna kantud kaelavõru oleks kujutatud viisil kasutatud. Ajaloo prügikasti võib heita ka Kruse veendumuse, et rõivaste servad olid sakilised või kehakuju nõnda selgelt rõhutatud. Märkimisväärne siiski, et tema käsitlustes on rõivastel oluline koht ja ta on vaevunud oma valikuid tõesti üksikasjalikult põhjendama.

See Läti leidude põhjal tehtud pilt on oluline, sest mõjutas järgnenud aastakümnetel tugevalt ka muistsete eestlaste väljanägemist. Kruse uurimusest lähtub 1899. aastal arheoloogiahuvilise Jaan Jungi avaldatud põhjalik kirjeldus siinse rahva rõivavalikutest kauges minevikus. Mõjutusi võib veel näha isegi 1920ndate aastate kooliõpikutes, ehkki siis ilmusid juba esimesed Eesti leidudele ja Soome paralleelidele tuginevad üldistused.

Sõjateele asumas. Katse rekonstrueerida muistsete eestlaste rõivastust ja varustust (E. Laiu andmeil O. Kangilaski ja R. Kivit; Eesti ajalugu I,1936, jn 90).

 

What did people wear in Estonian territory in the past?

Although archaeology teaching at the University of Tartu reached its 100th anniversary in 2020, there has been little research on clothing based on excavated finds. The situation is quite different in Estonia’s neighbouring countries – Finland, Latvia and Scandinavia – where researchers have been significantly more interested in clothing-related issues. It is time to take the first step to change this situation. What can one learn about medieval clothing by collecting and matching the existing pieces of information? Answering this question is the aim of the project ‘Clothing and self-identity in the 11th–16th centuries in Estonian territory’. It is undoubtedly impossible to compile a complete ‘fashion history’ with full costumes. Still, there are some aspects possible to study based on archaeology. ‘Clothing in the past’ is a blog that will reflect the thoughts, activities and discoveries related to the project.

First, I would recall the first images depicting ancient inhabitants in the eastern Baltic based on archaeological finds. Friedrich K. H. Kruse, a history professor at the University of Tartu, published a drawing accompanied by a detailed description in the 1840s. Kruse used mainly finds from Aizkraukle in Latvia. However, due to the lack of information at the time, the ornaments were ascribed a completely different meaning than we do now, 182 years later. In Kruse’s picture, the warrior wears the most magnificent jewellery set. His chain assembly, sheet coated knife sheath, bracelets and headgear of spiral tubes actually belonged to women. There is no evidence that the bracelets around the legs or the neck ring worn as a child’s belt have been used as shown. Kruse’s conviction that the garments’ edges were zigzagged or that the clothing stressed the wearer’s figure also proved wrong. However, it is noteworthy that clothing plays an essential role in his approach and that he has bothered to justify his choices in detail. This picture based on Latvian finds is crucial because it strongly influenced the depictions of ancient Estonians’ appearance in the following decades. Amateur archaeologist Jaan Jung’s thorough description of the ancient inhabitants’ clothing, published in 1899, faithfully follows Kruse’s research. These influences are still visible in school textbooks of the 1920s, even though Estonian archaeologists had already published the first generalizations based on Estonian finds and Finnish parallels.

 

ESILEHELE

FRONT PAGE

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Milliseid rõivaid kanti Eesti alal minevikus? What did people wear in Estonian territory in the past?